Mis on glaukoom?
Glaukoom on silmarõhuga kulgev nägemisnärvi kahjustav haigus. See tähendab, et silmasisese rõhu tõus või nägemisnärvi tundlikkus rõhu suhtes põhjustab nägemisnärvi kahjustust, mis võib viia vaatevälja ahenemise ja isegi pimeduseni.
Silmarõhk ja selle roll glaukoomi tekkes
Iga normist kõrgem silmarõhk ei ole veel glaukoom ja vahel esineb glaukoom ka normaalse silmarõhuga. Skriiningus on suureks abiks silmaõdede ja optometristide poolt tehtav silmarõhu mõõtmine. Juhuslikult avastatud normist kõrgema silmarõhu (üle 21mmHg) või silmadevahelise rõhuerinevuse (üle 5mmHg) korral suunatakse inimene silmaarsti vastuvõtule, et teha silmanärvi uuringud.
Silmarõhu tõus tekib olukorras, kus silma eesmises osas silma sisse filtreeruv ja sealt äraimenduv vedelik ei ole omavahel tasakaalus. Vedeliku äravool iirise ja silma eeskambri nurga piirkonnas häirub nende struktuuride geneetiliste ja ealiste muutuste tõttu (avatud nurga glaukoom) või anatoomiliselt liiga kitsa nurga tõttu (kinnise nurga glaukoom).
Pidevalt kõrgenenud silmarõhk hakkab suruma silma tagaosas oleva nägemisnärvi peale, mistõttu häirub närvi töö ja närvirakud hakkavad tasapisi surema põhjustades olulisi vaatevälja häireid. Juba tekkinud nägemisnärvi kahjustust tagasi pöörata ei saa, mistõttu on eriti oluline leida haigus varases faasis ja seda adekvaatselt ravida. Kaugelearenenud glaukoom viib ulatusliku vaatevälja kaoni kuni silma täieliku pimeduseni.
Kellel on suurem risk haigestuda glaukoomi?
Glaukoomi risk suureneb:
- Vanusega (eriti üle 40-aastastel)
- Perekondliku eelsoodumuse korral
- Kõrge silmarõhu korral
- Diabeedi, kõrge vererõhu või lühinägevuse korral
- Tumedama nahavärviga inimestel
Glaukoomi ravi
Glaukoomi ravi seisneb silmarõhu alandamises ja hoidmises sellises vahemikus, et see nägemisnärvi rohkem ei kahjustaks.
Glaukoomi ravis on esmavalikuks üksi ja kombinatsioonides kasutatavad silmarõhu tilgad, mida tuleb kasutada pidevalt, vahesid tegemata. Vahel pakutakse ravis ühe meetodina ka erinevaid laserprotseduure, millistest räägib täpsemalt silmaarst. Silmaravis kasutatakse palju ja erinevaid lasereid silma erinevate osade mõjutamiseks ja nende vajaduse kohta uuri täpsemalt silmaarstilt.
Kui esmased ravimeetodid ei alanda silmarõhku piisavalt, siis võib silm vajada rõhu alandamiseks operatsiooni, mille eesmärk on parandada vedeliku ärajuhtimist või luua silma lisatee liigse vedeliku äravooluks. Need on keerukas ja pikaaegset ning sagedast jälgimist nõudvad keerukad ravivalikud, kus patsiendi ja silmaarsti koostöö on eriti olulised.
Mõõdukas nägemisnärvi kahjustav silmarõhu tõus ei ole füüsiliselt tuntav, mistõttu on vajalik haiguse juhuslik seire.
Kokkuvõtteks
Glaukoom on tõsine, kuid sageli varjatud silmahaigus, mis võib ravimata jätmisel viia pimeduseni. Regulaarne silmakontroll, riskitegurite teadlikkus ja arsti soovituste järgimine aitavad nägemist säilitada kogu eluks. Enamus ealise glaukoomihaiguse juhtudest algavad peale neljakümnendat eluaastat, sellest alates soovitame külastada silmaarsti või optometristi regulaarselt iga paari-kolme aasta tagant.