Silmanägemine võib elu jooksul päris palju muutuda. Vahel on need muutused korrigeeritavad prilliga, vahel aga peab rääkima tõsisematest silmahaigustest. Arenenud maades on täiskasvanute levinuimad nägemist ohustavad silmahaigused: ealine maakuli degeneratsioon, glaukoom, katarakt, nägemisnärvi atroofiat põhjustavad vaskulaarsed haigused ja diabeetiline retinopaatia. Neid haiguseid iseloomustab ka varase haiguse märkamatu kulg, mistõttu on hea vahetevahel külastada silmaarsti ka siis, kui midagi spetsiifilist kurta ei ole.
Laste silmahaigustest on sagedasemad amblüoopia (laisk silm), strabism, nägemisnärvi või reetina arengulised anomaaliad, lapseea katarakt ja glaukoom, enneaegsusretinopaatia.
Levinud silmanägemise probleemid
Silmanägemise probleemide tuvastamisel alustatakse refrakotmeetriast ehk kaugelenägemiseks vajamineva prillikorrektsiooni mõõtmisest ja nägemiskontrollist. Kui selgub, et mõõdetud prilliklaasiga on nägemisteravus hea, siis on tegu silma murdumisnäitajast (plussist, miinusest või silindrist) tingitud nägemishäirega.
Kui prilliklaas ei aita, siis on vajalik silmaarsti kontroll, et selgitada välja silma tervise probleem.
Sagedasemad täiskasvanute jälgimist vajavad haigused on ealine maakuli degeneratsioon, katarakt, diabeetiline retinopaatia ja glaukoom. Neid haiguseid iseloomustab ka varase haiguse märkamatu kulg, mistõttu on hea vahetevahel külastada silmaarsti ka siis, kui midagi spetsiifilist kurta ei ole.
Sarvkesta vigastus
Sarvkest on silmamuna kõige eesmine osa. See on nagu üks hästi suur eesmine luup (tugevusega kuni 45 dioptrit), mille läbipaistvus ja ühtlane kuju on nägemisteravuse jaoks väga olulised. Pindmised sarvkesta vigastused paranevad õige ravi korral täielikult, sügavamad jätavad endast maha nägemistervust häiriva armi. Füüsilise silmakahjustuse korral tuleb kindlasti pöörduda silmaarsti kontrolli. Sütiste Silmakeskusesse on võimalik pöörduda ka erakorralisse kontrolli.
Silmad tõmblevad
Silma tõmblemine on omapärase tundega kaudne sümptom. Silmale see ohtlik ei ole, küll aga näitab silmaümbruse lihaste väsimust silmade liigsest pingutamisest (prillivajadus, või nõrgaks jäänud prillid) või üldisest lihaste väsimusest (näiteks viirushaiguse korral). Pideva ja pikaajalise silmalaugude tõmbluse korral diagnoosime neuroloogilise häire – blefarospasmi, millega sagedamini tegelevad edasi neuroloogid.
Silmad virvendavad
Vahel on nii, et silmad ei suuda hästi fookust hoida ja siis on selline tunne, et silmades virvendab. Enamasti on tegemist funktsionaalse probleemiga, silmad on kaugele või lähedale vaatamisest ära väsinud ning vajavad puhkust või tuleks ülekoormuse vältimiseks vaadata üle oma prillivajadus. Prillide puhul aitab optometrist.
Mõned virvendused on seotud ka silmahaigustega või aju haigustega (nt. migreen). Sellistel puhkudel on oluline kirjeldada, kas muutus haarab ühte või mõlemat silma ja kas esineb ühel või mõlemal pool vaateväljades. Siin on täpsustamisel silmaarstist abi.
Silmanärvi kahjustus
Silmade funktsioonis osalevad mitmed peaaju- ehk kraniaalnärvid (tähistatud ka rooma numbritega). Nägemise tagab nägemisnärv (II), silmade liigutamist võimaldavad silmaliigutaja- (III) eemaldaja- (VI) ja plokinärv (IV). Silma valutundlikkuses osaleb trigeminaal- ehk kolmiknärv (V). Nendes kõikides närvides on võimalikud häired, mille diagnoosimisega tegeleb silmaarst.
Sagedamini tekib närviärritus või põletik kolmiknärvis, see põhjustab silma ja silmaümbruse piirkonna painavat valu.
Harvadel juhtudel võib põletik tabada nägemisnärvi, siis on valu vähem, algfaasis silma liigutamisel, põhikaebuseks on nägemise hägustumine või hägune laik silma ees. Nägemisnärvi võivad kahjustada ka mitmed teised haigused: silmarõhu haigus e. glaukoom, kõrgvererõhuhaigus, diabeet, ajuhaigused jne. Nägemisnärvi haarava haiguse diagnostikas on oluised mitmed piltuuringud.
Kuidas silmahaigusi ennetada?
Ennetamine pole vaid sõnakõlks, silmahaiguste puhul on küllalt neid, mis annavad endast märku alles siis, kui haigus on juba kaugele arenenud.
Silmahaiguste ennetuses on oluline regulaarne kontroll. Paljud silmahaigused on alguses patsiendi jaoks märkamatud, ent silmaarsti kontrollis teostatavate uuringutega nähtavad. Varases faasis on paljusid haigusi võimalik edukalt ravida, peatada või aeglustada, seetõttu on pikaaegse hea nägemise säilitamiseks silmaarsti kontroll väga oluline.
Täiskasvanute profülaktilist silmakontrolli soovitatakse teostada paari aasta tagant.
Tule Sütiste Silmakliinikusse
Meie silmaarstid tegelevad kõikide enamlevinud silmahaiguste diagnostika ja ambulatoorse raviga. Keerulisemate haiguste korral ja kirurgilise ravi vajadusel suuname patsiendi kõrgema etapi silmaravi asutusse.